pühapäev, 23. september 2012

Ükskord ma suren tantsides.
Üks kord.
Ükskord tantsides, lauldes ja naerdes.
Kirg on mu endasse mässinud
nagu siidjasse siidiliblika kookoni võrgendisse.

Ükskord ma ronin sealt liblikana välja.
Ja lendan tantsides üle vikerkaare.

Noor naine, miks sa mõtled surmast?
Küsib vana ja intellektuaalne mees.
Noor naine, laula mulle surmast.
Ütleb vana ja südamega elav mees.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar